Pühapäeval teatas OPEC+ suurest, üle 1,1 miljoni barrelini ulatuvast päevasest tootmiskärpest, mis aasta teises pooles tõuseb 1,6 miljoni barrelini.
Õliühingu juht Mart Raamat ütles, et lisaks sellele, et kärbe tuli turgudele täieliku üllatusena, oli pretsedenditu ka poliitika muutmisest teatamise viis, sest tavapäraselt teavitatakse turge sellistest olulistest otsusest pärast kartelli organiseeritud koosolekuid.
"Praegune nõrgalt koordineeritud tootmiskärpe plaani avalikustamine näitab, et OPEC+-il oli otsusega tuli takus," leidis ta meediale saadetud kommentaaris.
Raamat ütles, et kui aasta alguses püsisid nafta maailmaturuhinnad stabiilselt tasemel, mida võis lugeda tootjariikidele sobivaks, siis paaril viimasel nädalal tabas panganduskriisi varjus hinnasula ka musta kulda.
"Nii testis Brenti toornafta hinnaindeks isegi 70 dollari piiri – turuosalised hindasid riske maailmamajandusele, ja sellest tulenevalt ka naftahinnale, kõrgeks. Sellest tulenevalt põhjendasid naftatootjad äkilist tootmiskärbet arusaadavalt sooviga tagada turgudel hinnastabiilsus," kommenteeris ta. Tootmiskärped kuulutati välja 2023. aasta lõpuni, mis lisab Raamatu sõnul turgudele pikaajalist hinnasurvet.
Maailma Energiaagentuur ja teised analüütikud on tema sõnul hinnanud, et selle aasta teises pooles jõuavad naftaturud arvestatavasse defitsiiti ja iga barrel, mis maailmaturult ära viiakse, ajab nõudluse-pakkumise veel enam tasakaalust välja.
PANE TÄHELE!
Kütuseturul toimuv võetakse luubi alla 3. mail toimuval Kütuseturu Aastakonverentsil!
11. Kütuseturu Aastakonverents toimub 3. mail Tallinnas Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses.
Soodushind kehtib veel vaid kuni 14. aprillini.
Konverentsi modereerib Urmas Vaino.
"Siiski tasub silmas pidada, et kuna osad OPEC+ riigid toodavad juba praegu alla oma tootmiskvoodiga määratud sihttasemete, siis füüsiliselt tegelikult hirmutatud mahus tootmine ei vähene. Lisaks ei jõua Venemaa lubatud 500 000 barreli mahus tootmiskärbe täielikult maailma naftaturgudeni, sest väheneb hoopis kodumaise rafineerimissektori tarbimismaht," selgitas ta.
Raamatu sõnul on küsitav ka nõudluse väljavaade, sest läänemaailma naftanälga piirab ebakindlus majanduses ja keskpankade jõuline intressipoliitika.
"Ometi hindasid analüütikud, et käesoleva aasta teises pooles jõuab naftanõudlus rekordini ja valitsevaks narratiiviks on olnud Kagu-Aasiast ja Hiinast tuleneva tugeva nõudluse kasvu mõju. Hiina jõulise taastumise ja taasavamise loos tekivad aga esimesed mõrad, sest esmaspäeva hommikul avaldatud andmed kohalike tootmisettevõtete tellimuste kohta näitasid, et üllatuslikult jäi märtsis „maailma tehase“ tootmismaht veebruariga samale tasemele. Igal juhul hindavad analüütikud, et tootmiskärpel võib olla kuni 10-dollariline mõju naftahindadele. Esmaspäeva hommikul on Brenti toornafta hinnad juba rallinud 5% või 4 dollari võrra," märkis Raamat.
Millal jõuab naftahindadest tulenev lõpptoodete hulgihindade tõusu mõju Eesti tanklatesse on Raamatu sõnul praegu veel keeruline prognoosida. Siiski soovitas Raamat tähele panna, et kui viimati langetati Eestis jõuliselt tanklahindu 17. märtsil, siis pärast seda on mootoribensiini hulgituru hinnad tõusnud pea 10% ning erinevalt naaberriikidest pole see meile tanklatesse veel jõudnud.
Seotud lood
ELEA nõukogu liige ja AS Schenker tegevjuht Janek Saareoks tunnistab intervjuus logistikauudistele, et kui riigil pole tõesti raha ehitada uusi neljarajalisi teid, siis väga palju saaks uus loodav valitsus ära teha nüüd ja kohe ilma suuri investeeringuid tegemata. Olgu see keskkonnasõbralike vedelkütuste soodustamine, päevarahade üle vaatamine, raudteevedude arendamine või pikemate veoste teele lubamine.
Kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing saatis koalitsiooniläbirääkimisi pidavatele parteidele omapoolse nägemuse kütuse- ja transpordipoliitika lähiaastate tulevikust. Sektor näeb ohuna võimalust, et läbirääkimistel tuleb lauale kütuseaktsiisi tõstmise plaan, mis Õliühingu hinnangul oleks strateegiliselt, majanduslikult ning kliima- ja sotsiaalpoliitiliselt rumal otsus.
Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatud veebruari kütuseturu koondandmed näitasid 5% võrra kasvanud tanklamüüki, kuid diislikütuse hulgimüük vähenes pea viiendiku möödunud aasta sama perioodiga võrreldes. Eesti Õliühingu hinnangul peegeldab see teatud sektorite keerulist majandussituatsiooni.
Maksu- ja Tolliameti kütusemüügi koondandmed jaanuarikuu kohta näitavad, et kui tanklamüük hoidis suuresti möödunud aasta taset, siis märgatav diislikütuse hulgimüügi vähenemine viis kogu kütusetarbimise 5-protsendilisse langusse.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele