Ettevõtlusorganisatsioonid soovitavad riigil veondussektori tulevikku põhjalikumalt analüüsida
Veebruaris tuli Euroopa Komisjon välja ambitsioonikate eesmärkidega raskeveokite ja busside CO2 heite piiramisel. Uute raskesõidukite emissioon peab ettepaneku kohaselt olema 2040. aastal 90% madalam, lisaks peaksid juba 7 aasta pärast müügil olema ainult vesiniku- või elektrimootoriga linnaliinibussid.
Veondussektori organisatsioonide ühispöördumise koostamist koordineerinud Autoettevõtete Liidu tegevjuht Kersten Kattai leiab, et nii rohe-eesmärkide saavutamise plaanides laiemalt kui ka käesolevas Euroopa Komisjoni ettepanekus on palju ebaselgust.
„Veondussektori hinnangul ei ole ettepaneku koostamisel analüüsitud piisavalt sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Arusaamatu on, kuidas, kes ja millal teeb vajalikke investeeringuid rasketranspordi jaoks sobiliku taristu arendamiseks, mis on selle rajamise hinnaks ja kuidas mõjutab see veoteenuse hinda.“
Kattai sõnutsi peab Eesti arvestama ka oma geograafilise paiknemisega. „Kuna oleme Euroopa kaubaveokoridoride kõige kaugem ots, siis igasugune veoteenuse kallimaks muutmine mõjub meie regioonile valusamalt, kui Euroopa keskel asuvates riikides. Meie tarbijad peavad olema valmis selleks, et ambitsioonikate plaanide realiseerumisel hakkame rohkem imporditud kaupade eest maksma. Samuti väheneb meie eksportivate tööstusharude konkurentsivõime,“ võttis Kattai võimalikud tulevikuperspektiivid kokku.eenuse hinda.“ Kattai sõnutsi peab Eesti arvestama ka oma geograafilise paiknemisega.
Loe täismahus autovedajate ettepanekuid valitsusele:
„Nii pikaajaliste poliitikate puhul tuleb kavandada iga paari-kolme aasta järel vahehindamised, kus võetud plaanide saavutamise realistlikkust hinnatakse nii tehnilisest kui majanduslikust küljest. Oluline, et hindamise tulemustest lähtuvalt korrigeeritakse tehtud kavasid,“ tegi Kattai vedajate poolt ettepaneku.
Euroopa Komisjoni hinnangud pole piisavalt adekvaatsed
Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat sõnas, et kuigi Eestis busse-veoautosid ei toodeta ja seetõttu ei ole kõne all olev määrus Eestile otsese mõjuga, siis väga selgelt mõjutab läbiräägitav regulatsioon Eesti veonduse ja ühistranspordi tulevikku. Ta hindas, et Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on raskesõidukitele kehtestatavad normid vaat et karmimadki, kui sõiduautode puhul.
„Kui sõiduautode puhul on elektriliste sõidukite tootmismahud näidanud kasvu, siis elektrilised ja vesinikku tarbivad veokid on täna selgelt veel nišitoode. Välja pakutud eesmärkide saavutamiseks peab tehnoloogia areng olema ebareaalselt kiire.“
Loe täismahus Eesti Õliühingu ettepanekuid valitsusele:
Kütusesektori esindaja hinnangul pole Euroopa Komisjon ka adekvaatselt hinnanud ohtu energiajulgeolekule. „Selle asemel, et võimaldada Eestis ja teistes ELi riikides toodetud süsinikuneutraalsete sünteetiliste ja bioloogiliste vedel- ja gaaskütuste kasutamist seome oma veonduse suure keskkonnamõjuga akutehnoloogiaga, mis täna tuleb valdavas osas Hiinast. Loodame, et Eesti seisab selle eest, et võimaldada ka meie biomajanduse arengut – kogu raha kandikul meie majandusest välja viimine ei ole lihtsalt mõistlik,“ avaldas Raamat lootust, et riiklikud seisukohad panevad Komisjoni uljatele plaanidele piduri.
Lähiajal on oodata, et teemat koordineeriv uus kliimaministeerium tuleb välja riiklike seisukohtadega, mille alusel hakatakse pidama läbirääkimisi Euroopa Nõukogus teiste liikmesriikidega.
PANE TÄHELE!
Millised on Eesti uue valitsuse plaanid transpordisektori rohepöördega edasiminekuks, võetakse luubi alla juba järgmisel nädalal (3. mail) toimuval Kütuseturu aastakonverentsil.
Oma tulevikunägemuse esitamiseks ja konverentsikülastajate küsimustele vastamiseks on kohal kõikide koalitsiooni- ja opositsiooniparteide esindajad.
Uue Kliima- ja elukeskkonnaministeeriumi plaane tuleb avama kliimaminister Kristen Michal, praeguse keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Silver Sillak aga räägib juba põhjalikumalt uuest sõidukite CO2 määrusest, kütuse heitkoguseturust, plaanitavatest Euro 7 mootorinõuetest ja värskest alternatiivkütuste määrusest.
Lisaks esinevad:
Raluca Marian IRUst
Alessandro Bartorelli FuelsEurope`ist
Rauno Parras Itella Estoniast
Raul Potisepp Eleportist
Alvar Tõruke DSV Estoniast
Ingmar Roos Mootor Grupist
Mart Raamat Eesti Õliühingust
Ülle Tamme Neste Eestist
Erkki Ots Bassadone Baltic`ust jpt.
Tutvu konverentsi programmiga ja pane end kirja SIIN!
Konverentsi modereerib Urmas Vaino.
Viimane soodushind kehtib veel vaid 26. aprilli hilisõhtuni!
Seotud lood
„Hetkel näib, et tehtud vigadest ei ole õpitud ja tundub, et sihikule on taas võetud just logistika- ja transpordisektor,“ kirjutab DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss logistikauudiste värskes arvamusliidrite küsitluses, mille fookuses oli uus koalitsioonileping.
Uue valitsuse koalitsioonileppe järgi plaanitakse kõik transporti ja logistikat puudutavad valdkonnad kolida senisest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) keskkonnaministeeriumi baasil moodustatavasse uude Kliima- ja elukeskkonnaministeeriumisse (KeM), mida hakkab juhtima reformierakondlane Kristen Michal. Mis ja kuidas täpselt muutub, räägib Michal juba lähemalt 3. mail toimuval Kütuseturu Aastakonverentsil.
Eesti autoturu elektrifitseerimine on võrreldes naaberriikide ja Euroopaga kulgenud selgelt tagasihoidlikumalt ning automaksust rääkides nähakse selle otsuse taga pigem rahanumbrit kui rohepöörde eesmärke pikemas perspektiivis, kirjutab Bassadone Baltic tegevjuht Erkki Ots, kelle hinnangul on automaksuplaan tervikuna suur viga.
Maksu- ja tolliameti mootorikütuste müügiandmed märtsikuu kohta näitavad positiivse trendi jätkumist, kus diislikütuse müük tanklatest kasvab ja mootoribensiini müük hoiab stabiilselt eelmise aasta taset.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele