Tallinna Sadama kasum vähenes kolmandas kvartalis

„Arvestades tõsiasja, et Ida-Lääne transiit on idanaabri tegevuse tõttu läbi ja ka Põhja-Lõuna transiiti enne Rail Baltica valmimist veel ei ole, siis tänase seisuga elame kõige negatiivsemas stsenaariumis neljast, mille 10 aastat tagasi koostasime, ehk logistilises tupikus,“ nentis DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janeks Saareoks.

USA rohemetalli ja kemikaale tootev ettevõte Protio ja Tallinna Sadam allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi, et uurida e-kütuste tootmise võimalusi, mille käigus toodaks Protio Muuga sadamas e-metanooli, jätkusuutlikku lennukikütust ja potentsiaalselt e-NG-d.

Teises kvartalis teenis Tallinna Sadam 4,1 miljonit eurot puhaskasumit tänu efektiivsuse kasvule ja mitme kulu kokkutõmbamisele.

Lõuna-Soome Rakenduskõrgkool avaldas aruande parvlaevaühenduse võimalikkusest Kotka ja Sillamäe vahel, mille lühikokkuvõte on: laevaühendus kahe linna vahel on teoreetiliselt võimalik ja sellel on potentsiaal olla tasuv, kui suudetakse täita vajalikud tingimused ja eeldused. Täna pole paraku neist ühtegi. Mis jääb puudu?

Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.