Veokiliiklus Saksamaal taas languses, ainsana on võidus Leedu vedajad

Euroopa suurima transiitriigi Saksamaa veokiliiklus vähenes 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga 0,3%, ulatudes kokku 40,16 miljardi kilomeetrini, selgub Saksamaa Logistika- ja Liikuvusameti (BALM) teekasutustasu statistikast. Küll aga joonistuvad statistikast välja teatavad trendid maanteevedude turu jagunemise osas.

Euroopa raskeveokite teekasutustasude süsteem on läbimas ulatuslikku muutust, mida kujundavad üheaegselt nii kestlikkuse eesmärgid, regulatiivsed reformid kui ka majandussurve, kirjutab Transport Intelligence (Ti). See kõik vajab aga ühtlustamist: süsteem, kus iga riik ajab asju omatahtsi, tekitab sektoris aina suuremat segadust.

Eesti, Läti ja Leedu numbrimarkidega veokeid võib ringi reisides kohata pea kõigis Euroopa riikides, alustades kaugest Portugalist kuni Põhjamaadeni välja. Baltimaadest pärit vedajatele annab Euroopa Liidu ühtne majandusruum mitmeid eeliseid, ent teisalt tuleb silmitsi seista ka erinevate takistustega, olgu selleks kasvõi teemaksud. Viimased võivad olla riigiti üksjagu erinevad, sõltudes nii seadusloomest kui ka tehnoloogiast.

Saksamaa Liitvabariigi Digitaalse Arengu ja Transpordi Ministeerium (BMDV) avalikustas prognoosi aastaks 2040, mis ennustab, et kaubaveod Saksamaal kasvavad võrreldes 2019. aastaga umbes kolmandiku võrra. Suurimat kasvu oodatakse raudteel, kuid maanteeveod jäävad siiski domineerima.

Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.