Eesti, Läti ja Leedu numbrimarkidega veokeid võib ringi reisides kohata pea kõigis Euroopa riikides, alustades kaugest Portugalist kuni Põhjamaadeni välja. Baltimaadest pärit vedajatele annab Euroopa Liidu ühtne majandusruum mitmeid eeliseid, ent teisalt tuleb silmitsi seista ka erinevate takistustega, olgu selleks kasvõi teemaksud. Viimased võivad olla riigiti üksjagu erinevad, sõltudes nii seadusloomest kui ka tehnoloogiast.

- DKV Mobility juht Balti riikides Artūras Michejenko.
- Foto: DKV Mobility
Kommertstranspordile kehtivad teemaksud paljudes Euroopa Liidu riikides. Mitmetes tuleb maksta tunnelite läbimise või sildade ületamise eest ja kiirteed ei pruugi olla tasulised mitte ainult veokite, vaid ka sõiduautode jaoks. Lisaks on kinnistumas läbitud vahemaa eest tasumise põhimõte, toob Euroopa juhtiva maanteeteenindusplatvormi DKV Mobility juht Balti riikides Artūras Michejenko välja. “Selle on juurutanud lisaks Saksamaale veel Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Belgia ning Poola,” lisab ta.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.