Viking Line’i tabas andmevargus

Digitaalses ökosüsteemis genereeritakse iga sekund tohutu kogus andmeid ning seetõttu on tehingute haldamise logistika muutunud üheks keerulisemaks väljakutseks ettevõtete jaoks. Need miljonid tehingud hõlmavad igat klikki, sisselogimist ja andmepäringut, mis leiab aset võrkudes. Platvormid peavad olema suutelised töötlema tohutuid andmevoogusid reaalajas, tagades samal ajal absoluutse täpsuse, turvalisuse ja minimaalse viivituse. See nõuab infrastruktuuri, kus andmete liikumine on optimeeritud sarnaselt globaalsele tarneahelale, kus iga pakk peab jõudma sihtkohta ilma tõrgeteta.

Tänapäeva laevu enam mehaaniliselt ei juhita ning laevade juhtarvutitesse on võimalik distantsilt sisse häkkida. Kui veel 2017. aastal raporteeriti rünnakuid laevade opereerimise tehnoloogiate vastu 50, siis sel aastal ulatub see juba ligi 500ni. Sestap alustati Eestis merenduse küberturvalisuse kompetentsikeskuse rajamist, millest võiks saada juhtiv taoline koolituskeskus maailmas.

“Ostu- ja hankeandmed on küberrünnaku puhul sama suures ohus kui kõik teised ettevõtte andmed. Kui need andmed on ka konkurentsieeliseks, siis võivad need olla eriliseks tähelepanu objektiks,” nentis inforturbeanalüütik Ats Onemar.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kuuülevaatest selgub, et erinevat liiki pettused ei ole mitte kuhugi kadunud. Augustis registreeris RIA 759 mõjuga intsidenti, teiste seas esinesid petised SmartPostina.

Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.