Kuni 120 000 eurot projekti kohta: EIS asub rahastama ettevõtete küberkaitset

Laevafirma Viking Line reisijate andmed on sattunud valedesse kätesse, kirjutas Helsingin Sanomat.

Digitaalses ökosüsteemis genereeritakse iga sekund tohutu kogus andmeid ning seetõttu on tehingute haldamise logistika muutunud üheks keerulisemaks väljakutseks ettevõtete jaoks. Need miljonid tehingud hõlmavad igat klikki, sisselogimist ja andmepäringut, mis leiab aset võrkudes. Platvormid peavad olema suutelised töötlema tohutuid andmevoogusid reaalajas, tagades samal ajal absoluutse täpsuse, turvalisuse ja minimaalse viivituse. See nõuab infrastruktuuri, kus andmete liikumine on optimeeritud sarnaselt globaalsele tarneahelale, kus iga pakk peab jõudma sihtkohta ilma tõrgeteta.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kuuülevaatest selgub, et erinevat liiki pettused ei ole mitte kuhugi kadunud. Augustis registreeris RIA 759 mõjuga intsidenti, teiste seas esinesid petised SmartPostina.

2014. aasta aprillis lahkus Eesti Mere-laevanduse hingekirjast viimane alus, kaubalaev “Kalana”. Nüüd lubab riik tuua seadusemuudatuse kaudu Eesti lipu alla 300 kaubalaeva, kuid mereõiguse asjatundjad leiavad, et nende seadusemuudatustega ei täitu see unistus kunagi.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.