Vandeadvokaadid: uues seaduses peitub 200 000-eurose trahvi risk suure keskkonnaohuga käitistele
Uus tööstusheite seaduse (THS) regulatsioon tekitab olukorra, kus ainuüksi suurte plaanide tegemine võib muutuda karistatavaks, kui sellest ei ole riigile teada antud, kirjutavad Soraineni vandeadvokaadid Britta Retel ja Norman Aas.
Riik soovib ennetada keskkonnariske, kuid loob samal ajal ettevõtjatele õigusselgusetu ja ebaproportsionaalse vastutusriski, ütlevad Norman Aas ja Britta Retel.
Eelmisel aastal jõustunud tööstusheite seaduse muudatused on loonud Eesti tööstus- ja logistikaettevõtetele ootamatu ja sisuliselt uutmoodi vastutusriski. THS § 163¹ kohaselt võib kuni 200 000 euro suuruse väärteotrahvi saada pelgalt selle eest, et keskkonnaametit ei ole teavitatud keskkonnakompleksloaga käitise plaanitavast muutmisest või laiendamisest – isegi siis, kui muudatus on alles ideetasandil ega ole veel ellu viidud.
Kui suure tõusu saab ausalt naftahinna arvele panna?
Ehkki transporditeenuste hinnad kütuse hinnatõusu tõttu paratamatult kasvavad, on objektiivselt põhjendatud hinnatõus lihtsa spikri abil välja arvutatav, kirjutab logistikafirma Via 3L juht Urmas Uudemets.
Raudteesektor tervikuna ei ole olnud digiarengu eesjooksja, aga huvi selles sektoris tehisaru ja droone kasutada on kõrge, ütles Operailis veel viimaseid päevi tegevjuhina töötav Merle Kurvits. Aprillist on Kurvits riigifirma Eesti Raudtee uus juht. Ta võtab ettevõtte juhtimise üle seniselt juhilt Kaido Zimmermannilt, kel täitub viieaastane ametiaeg.
HHLA TK Estonia tellis Muuga konteineriterminali esimesena Euroopas täielikult akutoitel RTG-konteinerikraanad, mis on võimelised ühe laadimiskorraga töötama terve vahetuse. Kraanad tarnib Soome tootja Konecranes.
Eestis ja mujal Baltikumis on suurenenud nõudlus vastupidavate ja kõrge töökindlusega veolahenduste järele, eriti teedeehituses ja suurtes infrastruktuuriprojektides, kus tehnika peab taluma äärmuslikke töötingimusi.