Kas elektriauto saab Eesti talves päriselt hakkama?

Euroopa Komisjon kiitis heaks üle 600 miljoni euro suuruse rahastuse 70 projektile, mille eesmärk on kiirendada alternatiivkütuste taristu rajamist kogu ELis. Toetus eraldati Alternatiivkütuste Taristu Rahastu (AFIF) kaudu ning see suunatakse eelkõige elektri- ja vesinikutanklate rajamiseks mööda TEN-T võrgustikku.

Roheenergia ei ole vaid üks tehnoloogia, vaid paljude lahenduste koosmõju – süsteem, kus tuul ja päike annavad elektri, biogaas ja süsinik annavad tooraine ning nende ühendamisel sünnib tõeliselt ringne energiamajandus, kirjutab European Energy Eesti projektiarendaja Ole Rasmussen.

Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) rajab Kopli lõpp-peatusesse akutrollide laadimispunkti, mis loob eeldused trolliliini nr 9 taastamiseks alates 2026. aasta sügisest.

Nii Rail Balticu kui ka põhivõrgu maanteede ehitamise eesmärke on juba lahjendatud, kuid Euroopa Liidu ees võetud kohustuste ja ka riiklikus arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja teha mahukaid investeeringuid. Samas ei selgu kusagilt, kust see raha ka vähemate eesmärkide täitmiseks tulema peaks, nendib riigikontroll oma värskes aruandes.

Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.