Kunagi pole hilja: 50aastane tudeng on logistikaõppes tavapärane
„Vanus ei tohiks olla kunagi takistuseks, kui inimesel on soov õppida ja areneda,“ lausus nädal enne oma 50ndat juubelit ülikooli magistrantuuri astumise otsuse vastu võtnud Kristjan Sirel. TalTechi logistika magistriõppe programmijuht Jelizaveta Janno sõnul ongi Kristjani-taolised õppurid logistika erialal täiesti tavapärased nähtused.
Veerandsada aastat logistikavaldkonnas töötanud ja täna Yara Internationalis terminalide äriprotsesse juhtiv Kristjan Sirel otsustas alustada magistriõpinguid nädal enne oma 50ndat juubelit. Sirel tõdes, et tagasi koolipinki asumine oli esialgu harjumatu, kuid tänu toetavale õhkkonnale ja paindlikele õppimisvõimalustele osutus see otsus igati õigeks.
TalTechi Mehaanika ja tööstustehnika instituudi logistika õppekava programmijuht Jelizaveta Janno kinnitab, et magistriõppesse ongi oodatud väga erineva taustaga inimesed ja Kristjani taolisi on õnneks päris palju.
„Meie tudengid ongi tihti juba töötavad spetsialistid, juhid või koguni ettevõtjad, kes soovivad oma teadmisi süstematiseerida ja viia järgmisele tasemele,“ rääkis Janno saates „Logistikauudised eetris.“ Logistika vajabki tema sõnul aina rohkem inimesi, kes oskavad näha suurt pilti ning siduda omavahel tehnoloogia, protsessid ja inimesed.
Logistika on ka inimeste liikumine
Sageli peetakse logistikat endiselt valdkonnaks, mis tegeleb kastide, kaubaaluste ja veokitega. Tegelikkuses on see arusaam järjest enam ajale jalgu jäämas. „Logistika ei tähenda ainult kaupade liikumist. Ka inimesed liiguvad, ja nende liikumise korraldamine on samuti logistika,“ selgitas Janno. Tema sõnul on näiteks ühistranspordi planeerimine, jalgrattateede arendamine või töökohtade ja elamute paiknemine linnas osa samast süsteemsest mõtlemisest.
Kristjan Sirel lisas, et mõiste „inimeste logistika“ muutub üha olulisemaks, eriti linnades. Kui varem võis linna mõista kui elamupiirkonda ja tööpaika, siis nüüd on see samavõrd tarneahelate ja liikumiste sõlmpunkt. „Linn on nagu ladu – siin hoitakse, liigutatakse, jagatakse ja optimeeritakse ruumi ja ressursse,“ ütles Sirel.
Tema sõnul iseloomustabki kontseptsioon „linn kui ladu“ tänapäevase logistika laienenud tähendusvälja. „Linnad muutuvad järjest tihedamaks ja keerukamaks, ent samal ajal suureneb vajadus kaupade, teenuste ja inimeste sujuva liikumise järele. See tähendab, et linnaplaneerimine ja logistiline mõtlemine ei saa enam käia eri radu – need peavad olema läbipõimunud,“ lausus Sirel ja lisas, et ainuüksi e-kaubanduse plahvatuslik areng on pannud linnadele uued logistikakoormused.
Uus bakalaureuseõpe 2026. aastal
Kui juba mõnda aega tegeleb TalTech logistika erialal üksnes magistrite ja doktorite koolitamisega, siis küpsemas on ka uue logistikasuunitlusega bakalaureuseõppeprogrammi taasavamine 2026. aastal.
Janno sõnul on programm alles välja töötamisel, kuid selle keskmes saab olema tehnoloogia, süsteemimõtlemine ja praktiline oskus siduda omavahel erinevad logistikaahelad – nii kaupade, teenuste kui ka inimeste liikumise kontekstis.
„Me tahame kasvatada uusi spetsialiste, kes ei mõtle logistikast ainult tarneahelate või veokite kategooriates, vaid kes oskavad näha tervikpilti – olgu see linn, regioon või globaalne turg,“ ütles Janno. Uus õpe on suunatud nii gümnaasiumilõpetajatele kui ka juba töötavatele inimestele, kes soovivad ennast valdkonnas arendada.
Elukestev õpe kui konkurentsieelis
Saates kõlanud sõnum on selge: logistika on palju enamat kui selle kitsas ajalooline tähendus. See on valdkond, mis puudutab igaühte meist, ja mille areng mõjutab otseselt majanduse toimimist, kliimamuutustega toimetulekut ja elukeskkonna kvaliteeti.
Logistikaharidus Eestis liigub kindlalt edasi – tehnoloogilisemaks, inimkesksemaks ja avatumaks. Ehk nagu tõdes magistrant Kristjan Sirel: „Õppida pole kunagi liiga hilja. Iga uus teadmine võib muuta elu sõltumata sellest, kui vana sa oled.“
Saadet juhib logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm.
Logistikauudised eetris saatesarja toob kuulajateni Digimeerik.ee
Seotud lood
„Ma näen, et Paldiski Põhjasadama omanikel ei ole erilist huvi sinna investeerida ja tõenäoliselt toimub seal mingil hetkel omanikuvahetus. Probleem on aga selles, et kellelegi pole seda sadamat vaja. Ka meile mitte,“ tunnistas Paldiski Lõunasadama omanikfirma AS Tallinna Sadam juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman.
Selveri plaanist luua oma logistikakeskus on Eestis räägitud juba üle 15 aasta. 2023. aasta septembris loodi selleks aga eraldi ettevõte NG Logistics ning poolteist aastat hiljem on keskus püsti, ligi 140 uut inimest tööle värvatud ning välja õpetatud. Kuidas uut logistikakeskust „nullist sajani“ käima lükata, rääkis „Logistikauudised eetris“ saates ettevõtte tegevjuht Mario Kõiv.
„Meie mõte on need lahendused, mille oleme Eesti turule ehitanud, nö ära pakendada ja minna nendega riikidesse, kus hetkel ei ole veel pakiautomaatide taristut välja ehitatud,“ tunnistas Omniva vastne juhatuse esimees Martti Kuldma saates „Logistikauudised eetris“. Selle mõttega on käidud maad kuulamas juba näiteks Moldovas ja Armeenias.
E-kaubanduse alustava ettevõtjate jaoks on esmatähtis lahendada kaks suurt küsimust: kuidas muuta makseprotsess võimalikult mugavaks ja kuidas tagada kiire ning sujuv tarne. Millised on parimad lahendused nullist alustavale ettevõttele ja sellele, kelle garaaž on juba kaupade alla mattumas ning jaks ise kõike menetleda on raugemas?
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele