Simmermann: Eesti Raudtee kaotab poolitamisest

Euroopas on täna niimoodi, et pooled EL riigid on jaganud oma raudteed, pooled on kontsernis nagu Eesti Raudtee. Eestis ei ole see jagunemine vajalik - meil on neli reisivedajad ning kaks kaubaettevõtet. See näitab, et meil Eestis on konkurentsi küsimus lahendatud.Teistest riikides ei ole konkurentsi küsimus nii hästi lahendatud kui meil. Paljudes riikides on infrastruktuuriettevõte ning kauba ja reisivedude vahel olnud tüli üleval, kui on lahku läinud, siis iga ühel on omad eesmärgid.

Tunnete ebavõrdust Eesti ja suurte riikide vahel?Meil ei ole reaalselt vajadust eraldamiseks. Euroopa suured raudteed ei ole end ära jaganud. Kõik, kes on ära jaganud, on just väiksemad raudteed. Suured hoiavad kokku ning võitlevad kohtus ELi vastu. Näiteks Leedu on peatanud oma jagunemise, kuni selgub, milline on kohtuotsus Saksamaa vs Euroopa Komisjon. Samuti ei ole Läti jagunemist teinud.

Ühe variandina võib riik müüa kaubavedude poole. Kas peate seda õigeks?Kindlasti oleks Eesti Raudteele meeldivam, kui oleks ise saanud selle osa müüa – see oleks meile vahendeid toonud. See on riigi otsus kas müüa ja kellele müüa. Täna väga suuri tahtjaid, kellele oleks müüa, ei ole silmapiiril. Meie kõige suurem strateegiline partner on Venemaa. Teised riigid mingit suurt lisaväärtust meile tuua ei saa. Ainuke, mis meid huvitaks on lisa kaubavedu ja mahud, mis lisavad võimalusi arendada raudteed. Lisa kaubaveod võivad tulla Venemaalt, Ukrainas, Valgevenest või kaubad, mis liiguvad sinna poole.

Seega oleks hea, kui ostja oleks Venemaalt, Ukrainast või Valgevenest? Ma ei oska öelda kui hea ta on. Peab arvestama, et Venemaa arendab oma sadamaid. Ei tohiks juhtuda see, et näiteks Venemaa organisatsioon või ettevõtte ostab Eesti Raudtee ära ja lõpuks otsustab selle kinni panna, et arendada oma sadamaid.