Põhjamaade majandus aeglustab Eesti ekspordi ja impordi kasvu

Soome ja Rootsi majandused sõltuvad nagu Eestigi suuresti ekspordist ning nende ekspordinõudluse vähenemine on endaga kaasa toonud ka kasvumäärade aeglustumise Eestis. Samas on viimastel kuudel kaubavahetuse aastaste kasvutempode pidurdumist mõjutanud üha kõrgemad eelmise aasta vastavate kuude võrdlusbaasid.

Oktoobris aeglustusid Statistikaameti andmetel ekspordi ja impordi aastakasvud vastavalt 23% ja 26%-ni, siiski nii järsku pidurdumist kui eelneval kuul enam ei toimunud. Septembris oli ekspordi kasvutempo augustist 15 protsendipunkti võrra madalam, oktoobris oli eelneva kuuga võrreldes langus vaid 7 protsendipunkti. Impordis toimusid sarnased trendid, vastavalt 13% ja 4%. Hinnatõusu maha arvestades kasvas eksport aastaga 13% ja import 14%.

Ekspordi arengut enim sel aastal mõjutanud masinate ja seadmete aastane kasvutempo pidurdus oktoobris 18%-le, olles taas üle kahe korra madalam kui eelneval kuul. Ka nende väljaveomaht oli septembrikuu näitajast märgatavalt väiksem (-15%). Sellest kaubarühmast suurima ekspordimahuga mobiilsideseadmete eksport kahanes aastaga veerandi võrra, selle taga oli just poole väiksem müük Rootsi. Samas võib esile tuua mineraalsete kütuste poole suuremat väljavedu kui aasta tagasi. Kiire kasv oli naftasaaduste ekspordil, mille taga olid eelkõige Eestis töödeldud kütused, kuid ka nafta maailmaturu hinnatõus andis kasvule oma osa. Elektri müük lähiturgudele jäi oktoobris peaaegu eelmise aasta tasemele. Taas näitas kiiret kasvu ka metallide ja metalltoode eksport (44%), samas on metallide väljavedu sõltunud suurematest tellimustest ja on kuude lõikes ebastabiilne. Oktoobris eksporditi suuremas mahus mustmetallide jäätmeid ja jääke ning metallkonstruktsioone.