Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eksport suurenes
Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 148 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot väiksem kui eelmise aasta juulis.
Kõige enam eksporditi juulis Eestist elektriseadmeid (23% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9%). Ekspordi suurenemist mulluse sama ajaga võrreldes mõjutasid oluliselt mineraalsete toodete (kasv 36 miljonit eurot), elektriseadmete (kasv 21 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (kasv 13 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes tekstiili ja tekstiiltoodete väljavedu.
Kõige rohkem imporditi juulis Eestisse elektriseadmeid (viiendik Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Enim kasvas eelmise aasta juuliga võrreldes elektriseadmete ja mineraalsete toodete sissevedu (vastavalt 25 ja 13 miljoni euro võrra). Enim kahanes transpordivahendite ja mehaaniliste masinate sissevedu.
Venemaa osakaal kahaneb
Ekspordi sihtriikide seas oli juulis esikohal Rootsi (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Läti (12%). Eksport Venemaale kukkus koguni 19 protsenti.
Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim, 34 miljoni euro võrra ehk 2,8 korda, suurenes mullu juuliga võrreldes eksport USA-sse, Lätti veeti kaupu 14 miljoni euro võrra ja Hollandisse 12 miljoni euro võrra rohkem. USA-sse ekspordis kasvas enim mineraalsete toodete (sh mootorkütus ja kütteõli) ja elektriseadmete (sh trafod, staatilised muundurid) ning Lätti ja Hollandisse ekspordis mineraalsete toodete (sh õli) väljavedu. Oluliselt (24 miljoni euro võrra) kahanes eksport Venemaale, kuhu viidi vähem põllumajandussaadusi ja toidukaupu (sh juust, kange alkohol) ning mehaanilisi masinaid (sh buldooserid, ekskavaatorid, kopplaadurid).
Kõige rohkem veeti juulis kaupu sisse Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Rootsist (11%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja mineraalseid tooteid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Eelmise aasta juuliga võrreldes kasvas kaupade sissevedu Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt – igaühest 10 miljoni euro võrra.
Saksamaalt imporditi rohkem mineraalseid tooteid (sh mootorkütus), Soomest mineraalseid tooteid (sh mootorkütus) ja elektriseadmeid (sh telekommunikatsiooniseadmed) ning Venemaalt mineraalseid tooteid (sh õli, mootorkütus) ja metalli ja metalltooteid (sh lehtvaltstooted). Enim vähenes kaupade import Poolast (24 miljoni euro võrra) ja Suurbritanniast (13 miljoni euro võrra). Poolast kahanes enim transpordivahendite, Suurbritanniast mehaaniliste masinate sissevedu.
Võrreldes 2014. aasta juuniga kasvas eksport 1% ja import jäi samale tasemele.
Autor: aripaev. ee
Seotud lood
Kaupade eksport kasvas 2014. aasta septembris 7% ja import 9% võrreldes eelmise aasta septembriga, teatas statistikaamet.
Kui ekspordi sihtriikide seas oli jaanuaris esikohal Rootsi, kuhu ka eksport enim suurenes, siis eksport Venemaale vähenes märkimisväärsed 53 miljonit eurot, teatas statistikaamet.
Oktoobris kasvas kaupade eksport ja import võrreldes eelmise aasta oktoobriga 5%. Kasvu panustas enim elektriseadmete ja mineraalsete toodete kaubavahetus.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele