Kastide korduvkasutamine tuleb

Bepco on loonud uudse ECR standardile vastava kastide süsteemi, kus erinevas suuruses kastid mahuvad ühtsesse standardisse, ühilduvad euroaluse mõõduga ning omavahel. Samas saab neid tühjana säästlikult paigutada. ECR standardiseerimine ja kogu ühtse standardi kokkuleppimine peaks kõrvaldama väga suure hulga ebaefektiivsust.

Jaekaupmehed tunnetavad kastiprobleemi kõige teravamalt, kuid nemad ei saa otseselt midagi teha, sest kastide omanikud on tootjad, kellel omakorda pole võimalik seniseid kaste uute vastu väga lihtsalt vahetada, sest tootmisliinid on ehitatud ja seadistatud just nendele kastidele, mida nad praegu kasutavad.

 Bepcos on kastiteemaga tegeletud viis aastat. Selle aja jooksul külastas Ärm kõiki Balti riikide jaekettide ladusid ja kohtus paljude tootjatega, kaardistas probleemi ning selle tulemusena  töötas välja kastide süsteemi, mis ühilduks euroaluse mõõtudega, milles kastid omavahel kokku lähevad ning on ka tühjalt üksteise sisse ruumisäästlikult paigaldatavad. Tänaseks ringleb Baltikumi turul juba ligi 500 000, mis näitavad süsteemi toimimist.

 “Kõik, kes on kastid kasutusele võtnud märkavad ajapikku  oluliselt rohkem kokkuhoiu kohti kui varem,”  vahendab Ärm klientide rahulolu. Tegemist on patenteeritud lahendusega, mida nüüdseks  kasutavad  50% Balti riikide piimatööstustest. Uusi huvilisi lisandub teisigi. Kastid jõuavad varsti ühe juustutööstuse tarneahelassse, tanklad on huvitatud kaubaveost jne.

Baltimaades Bepco kastisüsteem juba toimib, laienemas ollakse Põhjamaadesse ja Poolasse. “Maailma suured piimatööstused tunnevad meie kastide vastu huvi,” ütleb Ärm ja samas tunnistab, et nendega kaubale saamine on keeruline. Kui ettevõttel on juba kastisüsteem olemas, siis tihti ei olda huvitatud selle muutmisest. Võimalus löögile pääseda tekib vaid nendeses ettevõtetes, kus süsteem on amortiseerunud ja nõuaks edasi toimimiseks nii või teisiti suuri investeeringuid. Ärm näeb ettevõtte visioonina Bepco kastide sarnasust euroalustega kus kõigil on ühesugused mahutid kasutusel.

“Läheme oma ettevõtmistega edasi, et arendada ühtset pesuteenust ja kastide korjet. See annab tarnijatele võimaluse mitte investeerida oma pesulatesse ja neid käimas hoida, mitte tegeleda taara saldode jälgimisega ja taara tagastustega,” rääkis Ärm plaanidest.

Järgmine samm on paberivaba tarnele kaasaaitamine. “Kõikidel meie kastidel on RFID kleebised. See võimaldab siduda tooted kastidega ja neid lugeda ilma inimese sekkumatta,” lisas ta.

“Keegi ei taha taaraga tegeleda,” väidab Ärm ja pakub, et  võtab selle raske töö tootjate õlgadelt. Ta ei välista, et 10–15 aastaga jõuavad kastid ka tavatarbijateni, kes toovad nendega endale kaupa koju. Või lasevad e-poodidel kaupa koju saata.