Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Postkontor on muutunud eelkõige paki saamise kohaks
“Pakiautomaatide võrgu kasvamisega on postkontorite külastatavus vähenenud,” nentis Eesti Posti postiteenuste juht Kaido Padar. 37% Eesti täisealisetest elanikest käivad postkontoris 1-2 korda aastas ja 26% ei külasta postkontorit kahe aasta jooksul kordagi.
TNS Emori uuringuekspert Lele Aak selgitas, et peamine põhjus postkontori külastamiseks on paki kättesaamine (51%). Samuti ostetakse postkontorist endale postmarke (40%) ning muud kaupa (29%). “Kui mõlemad võimalused oleks olemas, ei ole pakkide saatmisel postkontori ja pakiautomaadi eelistamises olulist vahet, kuid pakkide kättesaamisel eelistataks selgelt pakiautomaate,” iseloomustas Aak leitud tulemusi.
40% vastanuist eelistaks oma pakid saada pakiautomaadist ning vaid 28% postkontorist. “Isegi maa-asulates eelistaks 36% elanikest oma paki kätte saada pakiautomaadist, samal ajal kui postkontorit eelistab 25%,” lisas Aak. Pakiautomaadi kasuks räägib eelkõige selle mugavus ning kellaajast sõltumatu kättesaadavus.
Padari sõnul on muutused üsnagi ootuspärased. “Pakimahtude suurenemine ning traditsiooniliste postikirjade vähenemine on üldine trend,” selgitas Padar. Tema sõnul käib Eesti Post tarbijate muutunud vajadustega kaasas ning töötab selle nimel, et muuta teenindus kliendi jaoks võimalikult mugavaks.
Nii liiguvad paljud teenused lisaks postkontoritele ka online-keskkonda ning kauplustesse. Uuringust selgus muuhulgas, et kuigi 40% Eesti elanikest käivad postkontorites ka postmarke ostmas, siis 36% elanikest eelistaks marke võimalusel osta hoopis kauplusest ja kaubanduskeskusest või kioskist.
“Seetõttu ongi juba praegu margid lisaks postkontoritele saadaval 365 erinevas müügikohas üle Eesti,” märkis Padar.
Paberil kirju (va jõulukaardid) on viimase aasta jooksul saatnud iga neljas elanik, viimase kuu jooksul vaid 8% elanikest. Ootuspäraselt eelistab 76% vastanuist kirju saata elektrooniliselt ning 70% vastanuist polnud viimase aasta jooksul kordagi paberkirja saatnud.
Maksete tegemine on postkontoris teenusena veelgi harvemini kasutatud. Keskmisest enam on sellega kokku puutunud maapiirkondade elanikud, kuid ka selles segmendis käib vaid 5% vähemalt kord kvartalis postkontoris makseid tegemas. 78% vastanuist eelistas oma arveid maksta elektroonilisi kanaleid kasutades. Pangaautomaadis tasuda või pangakontoris kohapeal sooviks käia iga kuues elanik.
Viimase aasta jooksul on sularaha postkontorist saamas käinud vaid 1% elanikest. Sõltumata vastaja elukohast eelistatakse sularaha väljavõtmisel kindlalt pangaautomaati või pangakontorit.
“Kuigi postkontorites on nõudlus panga- ning sularahatehingute järele väike, on siiski olemas hulk inimesi, kelle jaoks meie sularahateenus on pea asendamatu. Seetõttu töötasimegi sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena välja lahenduse sularaha kirjakandjaga koju tellimiseks,” selgitas Padar.
Hetkel kuum
TNS Emori poolt läbi viidud uuringu tellis Eesti Post ning selles osales 1000 üle 18-aastast erinevast rahvusest ning erineva haridustaseme, sissetuleku ning elukohaga inimest.
Seotud lood
Märtsis kasvasid Omniva Eesti pakiautomaatide mahud eelmise kuuga võrreldes 11,9 protsenti. Logistikaettevõtte sõnul on möödunud kuu mahud läbi aegade teine parim tulemus.
Eesti Posti nõukogu endine liige Olle Koop kommenteerib Eesti Posti olukorda.
Juuli alguses algab Omniva pakiautomaatide Eesti võrgustiku laiendamine, millega avatakse väljaspool Tallinna pakiautomaadid seitsmes asulas, kus varem pakiautomaati polnud. Pealinna lisandub kolm uut asukohta.
E-kaubanduse areng kasvatab kiiresti pakiautomaatidega saadetud pakkide arvu, kirjade arv seevastu väheneb oodatust kiiremini, selgub rahvusvahelise logistikaettevõtte Omniva poolaasta majandustulemustest.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele