Kütusemüük väheneb kiirenevas tempos
Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühingu hinnangul peegeldavad müüginumbrid halvenevat majandusseisundit ja eratarbijate vähenenud ostujõudu. Ühingu juht Mart Raamat selgitas, et kuna mootoribensiini kasutavad valdavalt eraisikud, siis annavad tarbimisnumbrid hea indikatsiooni Eesti inimeste ostujõu osas.
„Võrreldes juuniga, kui mootoribensiini tarbimine langes 9,6%, toimus juulis teatav stabiliseerumine ja müüginumbrid kahanesid 8,2% võrra. Kindlasti avaldasid mõju ka mootoribensiini madalamad hinnad – EU Oil Bulletini hinnainfo järgi oli Eesti keskmine mootoribensiini E95 müügihind juulis umbes 11 senti odavam, kui rekordiliste hindadega juunis.“
Samas märgib Raamat, et kõrged hinnad mõjutavad eelkõige vaesemat osa elanikkonnast. „Regionaalsed tanklamüügi andmed näitavad, et Harjumaal olid mootoribensiini müügi langusnumbrid juulis poole väiksemad, kui ülejäänud Eestis. Tallinna kõrgema sissetulekuga inimesed jõuavad veel kütust osta, ülejäänud Eestis on inimestel raskem,“ järeldas Mart Raamat.
TASUB TEADA!
Veel on võimalus registreerida end soodsaima hinnaga iga-aastasele, seekord juba 10. Kütuseturu Aastakonverentsile, mis toob 14. septembril taas kokku kütusemaailma otsustajad ja eksperdid, et rääkida valdkonna kõige aktuaalsematel teemadel.
Tänavune konverents keskendub Ukraina sõjaga kaasnenud sanktsioonidele ning sellele, kuidas „elu pärast Vene naftat“ meie majandust ja elukorraldust mõjutab.
Millest konverentsil räägime?
•Kuidas sanktsioonid agressorriigi Venemaa vastu on mõjutanud meie kütuseturgu?
•Kas aktsiisilangus päästaks halvimast? Millised on teiste riikide kogemused?
•Kas ja millised sisepoliitilised otsused suudaksid peatada kütuste hinnatõusu?
•Millised sektorid kütusehinna tõusust kõige enam pihta on saanud ja kas erimärgistusega soodsamat kütust vajaksid ka mõned teised sektorid peale põllumajanduse?
•Kuidas on kütuseturul toimunu mõjutanud autoturgu?
Õliühingu juht nendib, et palju murettekitavam on trend diislikütuse tarbimise osas. „Kuna diislikütus on Eesti ettevõtlust vedavaks kütuseks, siis juulikuu 7,7% väiksemad müügimahud eelmise aastaga võrreldes näitavad, et nõudlus majanduse võtmesektorites on hakanud langema. Sarnast tendentsi näeme ka mujal maailmas ja kuigi vähenev nõudlus toob kaasa madalamad tanklahinnad, siis ilmselt pole keegi rõõmus, et kaua oodatud kütusehindade langus tuleneb pead tõstvast majandussurutisest,“ tundis Raamat muret majanduse käekäigu pärast.
Maakondlik mootorikütuse müügistatistika ei näita, et suurenenud oleks kütuste piirikaubandus. „Teatavasti loobus Läti juulis kütuste biolisandi nõudest ning lõunanaabrid ise lootsid sellega kütuse hinda 10-12 senti alandada. Kuigi Läti kütuse omahind muutus sellega arvestatavalt madalamaks kui Eestis, siis efektiivne konkurents meie kütuseturul hoidis hinnavahe Lätiga sisuliselt juunikuu tasemel,“ rõõmustas Raamat.
Siiski ei näe kütusesektor lähitulevikku väga roosades toonides. „Viimaste nädalate hinnainfo näitab, et diislikütuse puhul on lõunanaabritel tekkinud umbes 5-sendine hinnaeelis. See on juba vahe, mis viib Eesti vedajate tankimise ja maksuraha Lätisse ja vähendab meie ettevõtete konkurentsivõimet. Kuna rahandusminister lubas Läti kütusepoliitika muudatustele reageerida, siis vaadatakse loodetavasti superministeeriumis pingsalt augusti andmeid ja tehakse vastavad korrektuurid ka Eesti maksupoliitikasse,“ avaldas Raamat lootust riigi huvile majandussurutises õigeid otsuseid teha.
Seotud lood
Maksu- ja tolliameti juunikuu mootorikütuste müügi koondandmed näitavad kütusetarbimise langustrendi jätkumist – eriti väljaspool Tallinna ja Harjumaad, kus langus oli kaks korda väiksem, kui ülejäänud Eestis.
Juuni mootorikütuste müüginumbrid näitavad langustrendi jätkumist - suuremal määral on inimeste tarbimine vähenenud piirkondades, kus inimeste sissetulek on madalam, märgib kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.
Stabiilselt kõrge kütusehind on pannud inimesi otsima võimalusi, kuidas ühest punktist teise liikuda väiksemate kuludega ning seetõttu on lisaks elektriautodele kasvanud hüppeliselt huvi ka diiselautode vastu.
Logistikasektori ja kütusemüüjate esindusorganisatsioonid usuvad, et naabrite sammud kütuse hinna langetamise suunas sunnivad meie vedajaid taas tankimise riigist välja kolima ning Eesti ei ole selle ära hoidmiseks mitte midagi teinud: rahandusministeerium ei näe diisliaktsiisi langetamisel erilist mõtet ja MKMi hinnangul ei oleks ka lätlaste otsusele sarnasest biolisandite kaotamisest Eestis mingit tolku.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele