Kõrged kütusehinnad on enim mõjutanud maapiirkondade inimeste kütusetarbimist
Juuni mootorikütuste müüginumbrid näitavad langustrendi jätkumist - suuremal määral on inimeste tarbimine vähenenud piirkondades, kus inimeste sissetulek on madalam, märgib kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.
Eesti kütusehinnad on Euroopa riikide seas neljandal kohal.
Foto: Andras Kralla
„Eestis tarbitakse vastavalt kalendrikuule mootoribensiini vahemikus 18-29 miljonit liitrit, millest umbes pool tangitakse Harjumaal. Kui vaadata viimaste kuude müüginumbrite muutusi maakonniti, siis ainult Harju- ja Pärnumaal pole võrreldes 2021. aastaga mootoribensiini müüginumbrid vähenenud,“ selgitab Õliühingu tegevjuht Mart Raamat.
Kauba- ja reisijatevedajaid ühendavad organisatsioonid, ettevõtted ning kütusesektori esindajad esitasid riigiasutustele ühispöördumise, milles paluvad kiirelt kallinenud diislikütuse taustal vähendada kütuseaktsiisi.
Rahvusvaheline maanteetranspordi ühing IRU kutsub valitsusi üles võtma vastu kiireloomulisi meetmeid kütusehindade tõusu vastu, sealhulgas kärpima kütuseaktsiisi, et vältida laiemat majanduskriisi. Eesti riigikogus hakatakse arutama vaid bensiiniaktsiisi alandamist, rahandusminister pigem ei alandaks aga ühtegi aktsiisi.
Logistikasektori ja kütusemüüjate esindusorganisatsioonid usuvad, et naabrite sammud kütuse hinna langetamise suunas sunnivad meie vedajaid taas tankimise riigist välja kolima ning Eesti ei ole selle ära hoidmiseks mitte midagi teinud: rahandusministeerium ei näe diisliaktsiisi langetamisel erilist mõtet ja MKMi hinnangul ei oleks ka lätlaste otsusele sarnasest biolisandite kaotamisest Eestis mingit tolku.
Kõrgete naftahindade tõttu rekordeid püstitavad tanklate müügihinnad on viinud Eesti mootorikütuste turu suurde langusesse, näitavad Maksu- ja Tolliameti kütusemüügi andmed. See näitab, et tarbija valulävi on juba saabnud, kuid gepoliitilised sündmused eeldavad kütuse maailmaturuhinna jätkuvat kasvu.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.