BLRT avab Eesti suurima laevaremondi ujuvdoki

Lõuna-Soome Rakenduskõrgkool avaldas aruande parvlaevaühenduse võimalikkusest Kotka ja Sillamäe vahel, mille lühikokkuvõte on: laevaühendus kahe linna vahel on teoreetiliselt võimalik ja sellel on potentsiaal olla tasuv, kui suudetakse täita vajalikud tingimused ja eeldused. Täna pole paraku neist ühtegi. Mis jääb puudu?

Pärast Bangladeshi peaministri põgenemist riigist tudengite mässust alguse saanud protestide tõttu, on tekkinud maailma kolmanda rõivaste eksportija peamises sadamas Chittagongis maailma pikim laevade järjekord. Häiritud on ka sadamat sisemaaga ühendava raudtee ja travusvaheliste kaubalendude tegevus.

Kliimaministeerium veab kompromissiläbirääkimisi tähtajaliste töölepingute, töö- ja puhkeaja ning ka ületöötundide regulatsiooni üle ning tõdeb, et merenduse tööseadusandlus tuleb ühtlustada rahvusvaheliste standardite ja praktikatega.

Punase mere kriisi tõttu on laevandusfirmad sunnitud taas otsima Suessi kanalile alternatiivseid kaubateid, millest lühemaid ja atraktiivsemaid on kahtlemata Kirdeväil, ehk Põhja meretee. Ometi seda ei kasutata, pigem vastupidi: juuli lõpus teatas logistikahiid MSC, et loobub Arktika marsruudist kui võimalikust alternatiivist lõplikult ja kutsus ka teisi laevaomanikke sama tegema.

Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.