Mida tähendab uuenev hädaolukorra seadus logistikasektorile? Kriisilogistika päev võtab küsimuse luubi alla
Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks hädaolukorra seaduse muudatused, millega laiendatakse Päästeameti õigusi elanikkonnakaitsel ja palju muud. Milliseid muudatusi toob see kaasa logistikasektori seisukohast, räägib seadusemuudatuse peamine eestvedaja Mati Raidma 9. oktoobril toimuval Kriisilogistika päeval.
Mati Raidma sõnul on need sammud vajalikud ühiskonna kriisivalmiduse tõstmiseks ja laiapindse riigikaitse sisustamiseks.
Seotud lood
Suurim väljakutse militaarlogistika seisukohast on meie geograafiline asend ja riigi väiksus: meil ei ole lihtsalt turvalist kauget tagalat, kus saaksime rahulikult oma logistilisi tegevusi korraldada, nentisid kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja väejuhatuse liikumise ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu.
Takistuseks on mõned praegu kehtivad seadusepügalad
Eesti transpordi- ja logistikasektori esindusorganisatsioonid tegid ettepaneku kasutada ajateenijate väljaõpet sektori tööjõupuuduse lahendamisel.
Tapal esitleti kaitseväe autopargi värskeid täiendusi – uusi taktikalisi, logistilisi ja eriotstarbelisi sõidukeid, mis seotati ühtekokku 693 miljonit eurot maksma läinud hanke raames.
Transpordiettevõtete jaoks on digimeerik ehk digitahhograaf olnud aastaid eelkõige kohustuslik seade, millega kaasneb suur hulk andmeid, aruandlust ja administratiivset tööd. Tegelikult peitub samades andmetes aga võimalus muuta kogu logistika juhtimine märksa kiiremaks, täpsemaks ja kuluefektiivsemaks.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele