Poriseks muutuvad teed sundisid Rail Baltica ehitusel autovedusid koomale tõmbama

Eestil puudub teadmine, nagu kavatseks Läti jätta osa Riia-Eesti vahelisest Rail Balticu trassist vanale nn Vene rööpmelaiusele, kinnitas transpordiminister Kuldar Leis.

Läti Raadio teada on poliitikud Riias jõudnud kulude kokkuhoiuga sinnamaale, kus kõva häälega räägitakse plaanist jätta Riia ja Eesti vahel 60 kilomeetri pikkune Rail Balticu lõik vanale rööpmelaiusele.

Vilniuse energia- ja tehnikamuuseum täitub vaikselt. Kohale saabuvad Rail Balticu esindajad, kõigi Balti riikide ametnikud ning ka Hispaania delegatsioon, et sõlmida miljardiline leping raudtee elektrifitseerimiseks. Kuigi ehitusplatsidel käib hoogne töö, muutuvad plaanid üha tagasihoidlikumaks.

„Kõige suurem viga, mis Rail Baltic Balticaga tehti, oli see, et öeldi, et see tasub ennast ära. Aga see ei peagi tasuma. Vähemalt esimesed 15 aastat mitte. Oleks tulnud öelda, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja: meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist,“ nentis majandusteadlane Heido Vitsur mulluse logistika aastakonverentsi aruteluringis.

Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.