Tunnel ilma teeta ja raudtee, mis lõpeb piiril: lätlased pole ainsad, kes on taristuehitusega jännis

Eesti Rail Balticu trassi ehitaja ootab hiljemalt septembriks Lätist ametlikku otsust, kas nad lükkavad raudtee valmimist edasi, vastasel juhul ei saa ehitaja tuleval aastal korralikult tööd teha.

Rail Baltic Estonia mobiilsuskonverentsil „Majandus saab rööpad alla“ esinenud ettevõtja Tiit Pruuli ütles, et Rail Baltica valmimisest aastaks 2030 ei ole enam realistlik rääkida ning kutsus üles vältima ebamõistlike ootuste loomist.

Transpordiamet alustab 4. märtsist Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel uute 2+2 maanteelõikude ehitamist, mis toob nii selle kui järgmise aasta jooksul kaasa ohtralt muudatusi liikluskorralduses ja Tallinna-Pärnu vahel sõites tuleb arvestada kuni 45minutilise lisaajaga.

Rail Baltica valmimine ei tähenda pelgalt uue raudteetrassi ehitamist, vaid ka uue piiriülese opereerimismudeli käivitamist. Rail Baltic Estonia raudtee opereerimise ja ohutuse üksuse juht Heigo Saare sõnul on see vähemalt sama suur väljakutse, kuna kogu Euroopa raudtee juhtimissüsteem vajab uuendamist.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.