Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eksport langes juulis
Kaupade eksport kahanes 2015. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 6% ja import 4%, teatab statistikaamet.
Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 165 miljonit eurot, mis oli 6 miljonit eurot enam kui 2014. aasta juulis.
Kõige enam eksporditi juulis elektriseadmeid (20% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (12%), mehaanilisi masinaid (9%), puitu ja puittooteid (9%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (9%). Enim kahaneselektriseadmete (50 miljoni euro võrra), mineraalsete toodete (17 miljoni euro võrra) ning metalli ja metalltoodete (13 miljoni euro võrra) eksport. Mullu sama ajaga võrreldes suurenes enim mitmesuguste tööstustoodete ning mehaaniliste masinate väljavedu (vastavalt 16 miljoni ja 14 miljoni euro võrra).
Kõige rohkem imporditi juulis Eestisse elektriseadmeid (17% koguimpordist), mineraalseid tooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%). Impordi vähenemist mõjutas enim elektriseadmete (langus 44 miljonit eurot) ning mineraalsete toodete (langus 14 miljonit eurot) sisseveo kahanemine. Samas suurenenes transpordivahendite sissevedu 5 miljoni euro võrra.
Ekspordi sihtriikide seas oli juulis esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ja mehaanilisi masinaid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu.Enim vähenes eksport USA-sse ja Lätti. Ekspordi vähenemist USA-sse ja Lätti mõjutas enim mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljaveo kahanemine. Samas kasvas enim eksport Norra (10 miljoni euro võrra). Norra viidi rohkem mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööbel, kokkupandavad ehitised).
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (10%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim kahanes kaupade import Saksamaalt (17 miljoni euro võrra), Suurbritanniast (13 miljoni euro võrra) ning Hiinast (10 miljoni euro võrra). Saksamaalt vähenes mineraalsete toodete (sh mootoriõli), Suurbritanniast mehaaniliste masinate ning Hiinast elektriseadmete sissevedu. Samas suurenes enim kaupade import Leedust (10 miljoni euro võrra). Leedust veeti rohkem sisse mineraalseid tooteid (sh mootorikütus).
Võrreldes tänavu juuniga kahanes juulis kaupade eksport 7% ja import 5%.
Seotud lood
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 2% ja kaupade import 9%, teatas statistikaamet. Kaupade sissevedu suurenes peaaegu kõigis kaubajaotistes.
Kuigi statistikaamet teatas Eesti ekspordi ja improdi langusest, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, et Eestis toodetud kaupade eksport suurenes aastases võrdluses ligikaudu 5%.
Eesti ettevõtjatele oluliste sihtriikide majandus on hakanud lõpuks kasvama, mis võib anda uue võimaluse meie kiratsevale ekspordile. Eksportijad on optimistlikud, kuid kõik selle põhjal suuri plaane tegema veel ei rutta.
Kaupade eksport kasvas veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 7% ja kaupade import 5%, teatab statistikaamet. Ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti toodete ekspordi kasv.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele