Enne pandeemiat olid Tallinkil plaan ehitada Linnahalli kõrvale enda kai, et saada alla suuri sadamatasusid. See mõte on nüüd maha maetud, kuna sadamatasud sai Tallink kohtuvaidluses Tallinna Sadamaga alla, rääkis Tallink Grupi juht Paavo Nõgene.
Paavo Nõgene sai Tallinna Sadamaga kohtus sadamatasud paika.
Foto: Andras Kralla
“Linnahalliga me ei plaani tegeleda, meie investeerimisfookus on meie enda laevad ja nende hea tehniline olukord. Investeerime ka sellesse, et kütusekulu veelgi väheneks ja laevad oleksid keskkonnasõbralikud. Panustame ka laenukoormuse vähendamisse ja dividendi maksmise taastamisse,” rääkis Nõgene.
Laevandussektor liitub järgmisel aastal Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS), mis tähendab, et laevafirmadel tuleb hakata ostma CO2 heitmete hüvitamiseks süsinikuturult saastekvoote. See omakorda tähendab, et 2024. aasta algusest tuleb ka kõikide laevafirmade klientidel hakata maksma oma reiside eest rohkem, kirjutab Tallinki kommunikatsioonidirektor Katri Link.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas ametisse riigilaevastiku tuumikpersonali. Asutuse peadirektoriks saab merendusvaldkonna tippjuhi taustaga Andres Laasma.
Pandeemia läks üle ja aastal 2022 on Tallink jõudnud 2018. aasta tasemele, rääkis investeerimisettevõtte Infortar juht Ain Hanschmidt Äripäeva raadios. Ühtlasi on kõik Tallinki laevad praegu hõivatud.
Transpordiamet käivitas digitaalse meremeeste infosüsteemi, mis võimaldab meremeestel ja neile dokumente väljastavatel osapooltel suhelda üksteisega senisest oluliselt mugavamalt ja kiiremini.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.