Teise kvartali SKP kasvu taga on paarkümmend suurettevõtet, kelle tellimused on taastunud, ütles Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse instituudi direktor professor Rainer Kattel.
"Meid mõjutavad meie peamised eksportturud Rootsi ja Saksamaa ja ka sisetarbimine, aga sisetarbimine pole tegelikult sugugi mitte paranenud," sõnas Kattel "Aktuaalsele kaamerale" ja lisas, et üldiseks optimismiks pole praegu põhjust.
Tema sõnul puudutab kasv väheseid ning enamiku Eesti ettevõtete ja perekondade jaoks on järgmised aastad kokkuhoiu ja võlgade maksmise aastad. "Ma arvan, et me keegi eriti ei näe palku ja sissetulekuid kasvamas. Me peame ikkagi oma võlgu tagasi maksma ja selliste asjadega tegelema," rääkis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahanduministeeriumi positiivseid ootuseid ületavad lisaks kaubandusele ka laonduse- ja veofirmade käekäik.
Teises kvartalis kosus majandus 3,5% võrra. Eesti Panga hinnangul sõltub edasine kasv, kuidas sisenõudlus välisnõudluse aeglustumist katma hakkab.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul kohanesid Eesti eksportöörid nii kulusid kärpides kui uusi turge leides väga hästi. Et teise kvartali kasv on tendents, sellele viitab ka elavnemine laonduses ja veonduses.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.