Eesti riigiteede remondivõlg võib tänavu kasvada 800 miljoni euroni, kuid koos märksa kehvemas seisus kohalike- ja kõrvalmaanteedega võib reaalne puudujääk olla kordi suurem, leiab Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei .
Värske riigieelarve strateegia kohaselt jääb riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit eurot, kuna pikalt alarahastatud taristuehituse mahtusid kavatsetakse lähiaastatel hüppeliselt veelgi vähendada.
Eesti Taristuehituse Liidu juhi Tarmo Trei sõnul ehitab Läti valitsus 2040. aastaks 1055 kilomeetri neljarealisi kiirteid, kuid Eestil pole praeguse rahastusega lootust isegi oma kolme põhimaanteed valmis saada. Rääkimata järjest halvemas seisus kohalikest teedest, mille hooletusse jätmine viib jätkuva ääremaastumiseni.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.