Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teede remondivõlg jõuab tänavu 800 miljonini
Eesti riigiteede remondivõlg võib tänavu kasvada 800 miljoni euroni, kuid koos märksa kehvemas seisus kohalike- ja kõrvalmaanteedega võib reaalne puudujääk olla kordi suurem, leiab Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei .
Värske riigieelarve strateegia kohaselt jääb riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit eurot, kuna pikalt alarahastatud taristuehituse mahtusid kavatsetakse lähiaastatel hüppeliselt veelgi vähendada.
Eesti Taristuehituse Liidu juhi Tarmo Trei sõnul ehitab Läti valitsus 2040. aastaks 1055 kilomeetri neljarealisi kiirteid, kuid Eestil pole praeguse rahastusega lootust isegi oma kolme põhimaanteed valmis saada. Rääkimata järjest halvemas seisus kohalikest teedest, mille hooletusse jätmine viib jätkuva ääremaastumiseni.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.