Taristuehitajad: uus valitsus jätab tee-ehituse vaeslapse ossa
Teehoiu valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid koondav Eesti Taristuehituse Liit tõdeb, et Eesti tuleviku ja arengu mõttes nii oluline valdkond nagu teedeehitus on uues koalitsioonilepingus täiesti tähelepanuta jäetud.
Eesti Taristuehituse Liidu juhi Tarmo Trei sõnul on hea meel, et ametisse on astunud uus valitsus, kelle peamiseks ülesandeks 2023. aasta valimisteni on erinevate kriiside lahendamine. „Kahjuks pole teedevõrgu alarahastamise kriis leidnud koalitsioonileppes mainimist,“ nentis Trei.
Transpordiamet teatas eile, et lükkab ehitushindade tõusu ja ehitusmaterjalide tarneraskuste tõttu edasi ligi 50 selleks aastaks kavandatud teeobjekti ehituse ning kompenseerib selle arvel ehitusettevõtjatele hinnatõusu kuni 4,6 protsendi ulatuses. Taristuehitajate Liidu (ESTEL) tegevjuhi Tarmo Trei sõnul pole sellises ulatuses kallinemise hüvitamine mingil moel kõiki tekkinud lisakulusid kattev.
Värskelt vastu võetud 2022. aasta riigieelarve viitab selgelt, et Eesti riik ei suuda ka lähiaastail täita oma arengustrateegiaid ja investeerimiskavasid ning riigi enam kui 700 miljoni suurune investeerimisvõlg Eesti teedesse paisub kiiresti edasi, märgib Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei.
Transpordiameti analüüsi kohaselt hoiaks Eesti kolme põhimaantee ning Tallinna ringtee neljarajaliseks ehitamine aastas ära kümneid kannatanute ja hukkunutega liiklusõnnetusi.
Uuringufirma Norstat viis septembris läbi küsitluse, mille kohaselt pidas 63 protsenti vastajatest riiklikult oluliseks, et järgmise kümne aastaga ehitataks kolm põhimaanteed neljarajalisteks.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.