Taristuehitajad: uus valitsus jätab tee-ehituse vaeslapse ossa
Teehoiu valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid koondav Eesti Taristuehituse Liit tõdeb, et Eesti tuleviku ja arengu mõttes nii oluline valdkond nagu teedeehitus on uues koalitsioonilepingus täiesti tähelepanuta jäetud.
Transpordiamet teatas eile, et lükkab ehitushindade tõusu ja ehitusmaterjalide tarneraskuste tõttu edasi ligi 50 selleks aastaks kavandatud teeobjekti ehituse ning kompenseerib selle arvel ehitusettevõtjatele hinnatõusu kuni 4,6 protsendi ulatuses. Taristuehitajate Liidu (ESTEL) tegevjuhi Tarmo Trei sõnul pole sellises ulatuses kallinemise hüvitamine mingil moel kõiki tekkinud lisakulusid kattev.
Värskelt vastu võetud 2022. aasta riigieelarve viitab selgelt, et Eesti riik ei suuda ka lähiaastail täita oma arengustrateegiaid ja investeerimiskavasid ning riigi enam kui 700 miljoni suurune investeerimisvõlg Eesti teedesse paisub kiiresti edasi, märgib Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei.
Transpordiameti analüüsi kohaselt hoiaks Eesti kolme põhimaantee ning Tallinna ringtee neljarajaliseks ehitamine aastas ära kümneid kannatanute ja hukkunutega liiklusõnnetusi.
Uuringufirma Norstat viis septembris läbi küsitluse, mille kohaselt pidas 63 protsenti vastajatest riiklikult oluliseks, et järgmise kümne aastaga ehitataks kolm põhimaanteed neljarajalisteks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.