Uuenevad veeteetasud nügivad laevandust keskkonnasäästlikumaks

Eesti kavandab sarnaselt Rootsi mudelile veeteetasude reformi, mis paneb maksu suuruse sõltuma laeva keskkonnanäitajast: mida keskkonnasõbalikum laev, seda väiksem maks.

Kliimaministeerium andis ülevaate enda haldusalas 1. jaanuaril 2025. aastal jõustuvatest olulisematest seadusemuudatustest. Nii mõnigi neist puudutab otseselt või kaudselt ka logistikasektorit.

„Meil on üks toode, mida oleme arendanud tarneahela digitaliseerimiseks merenduses,“ rääkis Taltechi IT-teaduskonna arvutisüsteemide instituudi vanemteadur ja ettevõtja Mairo Leier ning lisas, et just praegu on käimas koostööprojekt Rotterdami sadamas, kus kliendiks on merendusvaldkonnas suurimate logistikafirmade hulka kuuluv DFDS.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas taotlusvooru, millega toetatakse laevandusettevõtteid laevade ümberehitamisel energiasäästlikumaks. Taotlust saavad küsida kõik laevafirmad ja ehkki dokkide arv ümberehitustöödeks on Eestis piiratud, saab paljud tööd ära teha ka lihtsalt kai ääres. Näiteks Muuga sadam on valmis kaikohti pakkuma mitmeteks kuudeks.

Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.