Üks oluline küsimus, mille tõstatas Toiduliidu juht Sirje Potisepp, on tõsiasi, et erinevalt kommunikatsiooni-, toidutööstuse jt ettevõtetest ei kuulu elutähtsat teenust osutavate ettevõtete (ETO) nimekirja ühtegi logistika- või transpordiettevõtet?
„Mis kasu sellest on kui „elutähtis toidutootja“ kriisi ajal töötab, kui pole kedagi, kes selle kauba laiali veaks,“ küsis Potisepp, kelle sõnul on mõistagi tegemist väikese liialdusega, kuid olemuslikult see küsimus jääb.
Kliimaministeeriumi kriisijuhtimise ja infoturbe osakonna juhataja Kristel Siiman tunnistas, et Eestis on umbes pooltuhat ETO nimekirja kuuluvat ettevõtet, kuid logistika ja transpordiettevõtteid neis tõepoolet pole. Küll aga on ettevõtetega otse suheldud ning võimalikke kriisiolukordi arutatud.
Autoettevõte Liidu tegevjuht Kersten Kattai, kes üritust ka modereeris, tunnistas, et suhtlus riigiga võiks olla parem ning ettevõtlusorganisatsioone tuleks rohkem kaasata.
„Minu ametis oleku ajal ei ole see teema kordagi riigi poolt tõstatunud. Meie liikmeskonda kuuluvad enamik suuremaid bussiettevõtteid, kellel puudub näiteks arusaam sellest, kuidas käituda olukorras kui peaks olema vajadus inimesi evakueerida. Kui palju busse on vaja välja panna? Kes seda koordineerib? Küsimusi on palju,“ tunnistas Kattai.
Riigikogu riigikaitse komisjoni liige Mati Raidma sõnul peaks paljudele küsimustele vastu andma menetluses olev uus hädaolukorra seadus, mille üheks eesmärgiks ongi koordineerida ja lihtsustada seni suhteliselt killustunud käsuahelaid hädaolukordades.
Konverentsil osalenud tunnistasid, et selline infovahetus on väga vajalik ning kui tänavu esmakordselt toimunud üritus oli piiratud osalejate arvuga, siis tuleval aastal on ka korraldajatel julgust „Kriisilogistika päev“ suuremalt ette võtta.
Vaata pildigaleriid toimunud üritusest
Fotod: Esta Tatrik, Tõnu Tramm
Seotud lood
Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks hädaolukorra seaduse muudatused, millega laiendatakse Päästeameti õigusi elanikkonnakaitsel ja palju muud. Milliseid muudatusi toob see kaasa logistikasektori seisukohast, räägib seadusemuudatuse peamine eestvedaja Mati Raidma 9. oktoobril toimuval Kriisilogistika päeval.
Takistuseks on mõned praegu kehtivad seadusepügalad
Eesti transpordi- ja logistikasektori esindusorganisatsioonid tegid ettepaneku kasutada ajateenijate väljaõpet sektori tööjõupuuduse lahendamisel.
Tapal esitleti kaitseväe autopargi värskeid täiendusi – uusi taktikalisi, logistilisi ja eriotstarbelisi sõidukeid, mis seotati ühtekokku 693 miljonit eurot maksma läinud hanke raames.
Suurim väljakutse militaarlogistika seisukohast on meie geograafiline asend ja riigi väiksus: meil ei ole lihtsalt turvalist kauget tagalat, kus saaksime rahulikult oma logistilisi tegevusi korraldada, nentisid kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja väejuhatuse liikumise ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõtte juht, kui otsid oma logistikafirmasse töötajaid, siis vaata siia
3
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Omanikuta pakkide vahendamine: geniaalne äriidee või ajutine võimalus lisaraha teenimiseks?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele