Pakirobotid jäävad Eesti teedel ainsateks autonoomselt liikuvateks sõidukiteks seni, kuni vajalikud õigusmõisted ja tehnilised nõuded tuuakse sisse Eesti õigusruumi. Samuti vajab õigusruum normi tehisintellekti kui suure ohu allika kohta ja soovitavalt ka võimalust end suure ohu allika valdajana kindlustada, kirjutab TalTechi eraõiguse professor Thomas Hoffmann.

- TalTechi eraõiguse professor Thomas Hoffmann.
- Foto: TalTech
Isejuhtivad sõidukid on juba aastakümneid tundunud olevat tohutu suure läbimurde lävel – ometi on ainsad sõidukid, mis Eestis meie igapäevaelus autonoomselt sõidavad, tarnerobotid ja kaks iseAutot (TalTechi väikebussid). Kas tõesti on õiguslikud takistused need, mis hoiavad isejuhtivaid sõidukeid meie teedelt eemal – kui jah, siis kas ilmselt ebapiisav õiguslik raamistik on Eesti või üldine probleem? Ja kuidas on lood vastutusega?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.