Väga raske on hinnata Eesti sidemetega ettevõtete likvideerimiste hulka Venemaal, kuid enamik neist on jätkanud seal äritegevust, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis Delovõje Vedomosti peatoimetaja Polina Volkova.
Enamik Eesti ettevõtetest on jätkanud Venemaal äritegevust.
Foto: Raul Mee
„See, mida me nimetame äriks Venemaal, on tegelikult erinevates juriidilistes vormides ja seda on raske jälgida, et kellel on äri Venemaal ja kellel ei ole,“ rääkis Volkova.
Euroopa Liit tahab Venemaa fossiilkütustest täielikult loobuda vähem kui nelja aasta pärast, ent sel aastal on Euroopasse tulnud rekordkoguses Vene LNGd.
„Eesti riik on väljastanud sel aastal veolube Venemaa suunal 309 ettevõttele, kes on teinud seaduslikult vedusid ning veetavaid kaupu ning vastaspooli ka ametlikult deklareerinud. Sealjuures võib oletada, et nii aidatakse paljusid Eesti ettevõtteid, kes pole siiani saanud Venemaalt lahkuda,“ nentis Stark Logisticsi tegevjuht Kristjan Kraag vastuses Riigikogu komisjonide kutsele osaleda 29. augustil toimuval erakorralisel koosolekul.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.