Tallinna Sadama finantsdirektori Marko Raidi sõnul ei soovi välispangad aktsepteerida sadama laenutaotlusi olukorras, kus riik soovib kogu teenitud kasumi dividendidena välja võtta.
"Tallinna Sadama investeeringute maht sellel aastal on ligi 1 miljard krooni, see on üks viimase aja rekordaastaid," ütles Raid ERR-i uudisteportaalile. "Kui me selles tempos jätkame, siis püsime olemasolevates laenulepingutes sätestatud kapitali piirnormide juures."
Raid märkis, et kui valitsus otsustab tõesti kogu mullu kasumina teenitud 427 miljonit krooni ettevõttest dividendidena välja võtta, võib Tallinna Sadama edasine laenuvõime piirnormide ületamise tõttu ohtu sattuda ning edasi lükkuvad mitmed olulised Euroopa Liidu (EL) abirahade toel tehtavad investeeringud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Välispangad on aga praegu olnud nõus raha andma vaid tingimusel, et teenitud dividendid jäävad ettevõttesse. Keegi ei taha aru saada, et miks nad peaksid laenama ettevõttele, mille omanik teenitud raha välja võtab," rääkis ta.
Tallinna Sadamal on laenukohustusi 2,4 miljardi krooni ulatuses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigi otsus võtta sel aastal Tallinna Sadamast välja veel 316 miljonit krooni dividende lükkab edasi sadama väiksemad kinnisvara ja teede-ehitusega seotud investeeringud, vahendab ERR.
Rahandusminister Jürgen Ligi esitatud eelnõu kohaselt annab riik ASile Tallinna Sadam laenu kuni 50 miljonit eurot tähtajaga kuni 15 aastat, edastab valitsuse pressibüroo.
Kui valitsus võtab eelarve täiteks Tallinna Sadamast kogu kasumi ehk 427 miljonit välja, peab riigiettevõte dividendide maksmiseks raha laenama.
Majandusminister Juhan Parts tunnistas, et plaan parandada eelarvetasakaalu Tallinna Sadamast võetava rahaga tundub talle võrdlemisi keeruline.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.