Me teeme Euroopa Liidule natuke rehepappi - nemad annavad meile raha, et meie teed saaks korda, kuid meie selle arvel vähendame omavahendeid samasuguses ulatuses, märkis Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens.
Äripäev kirjutas möödunud reedel juhtkirjas, et Eesti teed vajavad intensiivravi. Küsime täna, kas kütuseaktsiisist peaks suunama rohkem raha teede remonti.
"Jah, minu hinnangul peaks küll. See tuleneb sellest, et kui tee kasutaja ostab kütust ja maksab aktsiisi, siis on tal ka õigustatud ootus, et tema makstud aktsiisi kasutatakse teede ehituseks, korrrashoiuuks, hoolduseks. Tegelikult see Euroopa abi, mida Eestile on eraldaud teede investeeringuteks – seda tuleks käsitleda lisavahendina teede seiukorra parandamiseks või uue ehitamiseks, mitte nagu praegu, et Euroopa abi arvelt vähendatakse riigiabi. Et aktsiisiraha ei lähe teedesse mitte 75%, vaid 50%. Et poolt aktiisi kasutatakse muuks otsarbeks. Selline käitumine ei vasta tee kasutaja ootustele," kommenteeris Pertens.
Loe pikemalt
aripaev.ee leheküljelt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti auklikud teed panevad paljud autoomanikud kurblikult pead vangutama. Citymotorsi autorendi juhi Hillar Laane sõnul on Tallinna teed nagu 1995. aastal Varssavis.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.