Rail Baltica juht: saame raudtee valmis küll, kui vaid raha jätkub
Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets rääkis, et Rail Baltica saaks 2030. aastaks valmis küll, kui Euroopa Liit rahakraane kinni ei keera. Äsja kuulutas riigifirma välja hanke Rail Baltica põhitrassi esimese 10 kilomeetri ehitamiseks.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.
Foto: Raul Mee
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa kinnitusel on kõikide eelduste täitumisel Rail Baltica valmimine 2030. aastaks tehniliselt võimalik. “Kõikide eelduste all pean silmas, et lisaks tehnilisele jõudlusele peab ka raha olemas olema. Kas ta sellel hetkel olemas on, seda me täna lõpuni ei tea, aga see horisont saab iga aastaga järjest selgemaks,” sõnas ta.
Paar nädalat tagasi Transpordiameti peadirektorina tööle asunud Priit Sauk tunnistas intervjuus logistikauudistele, et probleeme, mis teda uues ametis "laual ootasid", on seinast-seina: alates teede-ehitajate võimalikust pankrotistumisest kuni sadamate võimaliku jäätumise ja lennuohutuse järelelevalve sertifikaadist ilma jäämise võimaluseni välja.
Liiklusele avati Assaku viadukti üks sõidusuund Tallinna-Tartu maanteel, mis tähistab tööde lõppemist tulevase Rail Baltica raudtee ja olulise liiklusmagistraali ristumisel.
„Täna praktiliselt kõik tegelevad sellega, kuidas seda riiki vältida ja see on alles algus. Ütlen ausalt, mina ei näe, et järgmise 25 kuni 50 aasta jooksul see kõik nende kasuks tagasi pöörduks,“ nentis ETS Logisticsi juht ja omanik Aleksander Bankiir intervjuus logistikauudistele.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.